Konteinerhaljastus

Reflektsioon kiviktaimlale

Loetud töö teema - kiviktaimla

Loetud töö autor - Aet Aavekukk

Link loetud tööle - http://landscapingest.blogspot.com/

Töö sisu, mida kursusekaaslase tööst teada said - sain teada üldised juhised kiviktaimla rajamiseks, needsamad, mis on leitavad internetist. Ahhaa efekti andis info, et tuleb kasutada ühte liiki kive - varem pole sellele ise tähelepanu pööranud, nüüd aga tean.

Turbapeenar

1. Ülevaade

Rabaaed (ehk turbaaed) on aianduse ajaloos üks uusimaid aiatüüpe. Tema tekkelugu on seotud 1950.-ndatel praktilise vajadusega tõkestada Šoti mägedes erosiooni. Turbapätside kasutamine osutus karjamaade kindlustamiseks lihtsamaks võimaluseks, kuna materjal oli koha peal olemas. Samas kui kive oli kallis ning raske mägitingimustes transportida. Nii moodustusid mäekülgedele terrassid, mis olid servatud turbapätsidega.

Kui aednikule meeldivad kanarbikulised (sugukonna Ericaceae liigid), siis on rabaaia rajamine möödapääsmatu. Erandiks on need õnnelikud, kes elavad männimetsa all. Seal pinnas looduslikult happeline – seal  ongi vajalikud tingimused olemas.  Enamasti on männimetsa alune pinnas liivane ja kuiv, kuid sellise pinnas just kanarbikulistele meeldibki. Siiski, enamikel  juhtudel ei asu meie aiad männimetsa all ja seega tuleb aednikul ise luua kunstlik raba.

2. Rajamine ja hooldamine

Rabaaia asukoha valikul on soovitav hoiduda otsesest lõunapäikesest. Igihaljaste taimede kasvatamisel äratab varakevadine ere päike äratab taime maapealsed osad ning sunnib neid kasvama. Samas ei saa taim külmunud pinnasest vett kätte ning kuivab. Siit moraal – muretum on turbapeenar rajada suurte puude taha, mis pakuvad kaitset ereda lõunapäikese eest. Sobivamad puud, mille lähedusse turbapeenar rajada on sügava juurestikuga nagu männid või tammed. Viimased on tiheda võraga ja võib juhtuda, et rabataimedele ei jätku nende all piisavalt valgust. Tammedest tunduvalt sobimatumad puud on kased, saared, vahtrad – nende juured on maapinna lähedal ning nad  võtavad rabaaia taimede eest pinnasest toidu ja niiskuse. Seega, kui rajada nende lähedusse rabaaeda, tuleb turvas isoleerida pinnasest vettpidava kilega, et sellele rajatud peenras luua rabataimedele vajalikke tingimusi.

Teine oluline moment asukoha valikul on vältida liigniiskuse tekkimist. Rododendronid on väga tundlikud liigniiskuse suhtes, samas neile mõjub hukutavalt ka pinnase läbikuivamine. Selleks on kasulik rajada rabaaed väikese kallakuga maapinnale. Lisaks ei maksa rabaaeda rajada kõrge põhjaveega ega üleujutuse ohuga kohta. Need olud neutraliseerivad turba.

Peenart võib süvistada pinnasesse ja täita turbamullaga nii, et peenra pind jääb lõpuks ümbritseva pinnasega tasa; võib piirata maa-ala palkide või kividega (mitte paekividega), täita see turbaga ja istutada siis taimed. 

Samuti on võimalik rajada turbapeenar tasasele maapinnale, piirates ala ühelt poolt vanade prusside või palkidega ning teiselt poolt poes müüdava elastse puitlippidest peenraservaga. Viimane võimalus on kõige kiirem ja lihtsam viis rajada peenar olemasolevale murule või muidu tasasele pinnale.

Teisel juhul tuleb maapind hoolikalt puhastada pikaealistest umbrohtudest. Turbaaia rajamiseks võib ka katta maapind esmalt peenravaibaga, nii ei ole ohtu, et umbrohi turbaaeda sisse kasvab. 

Siis märkida maha peenra kuju ning alustada serva ladumist kas maakividest, puidust või turbapätsidest. Üldjuhul piisab rabaaia kõrguseks ainult ühe pätsi kõrgusest so 20 cm-st. 

Turbapätsid tuleb enne ritta ladumist veevannis niisutada ja otsad lõigata pika noaga sirgeks. Kui peenar on suuremõõduline, siis tasub pätsidest valmistatud serva paigutada astmed kas puupakkudest või suurtest kividest. Pakud tuleks paigutada peenrapinnaga tasa, aga maakive võiks paigutada pinnasest kõrgemale, mis peale funktsionaalsusele moodustades huvitava reljeefi. 

Viimane töö enne taimede istutamist on turbapätside välimise serva faasi lõikamine. See annab peenra raamistikule pehmema ilme ja praktiline kasu seisneb selles, et kui väline serv on faasi lõigatud, tekib vihma püüdmiseks vajalik pind.

Kui peenrapiire on ühe turbapätsi kõrgune, siis pole pätse omavahel vaja siduda. Mitme pätsi kõrgusesse ladumisel tuleb pealmine päts asetada alumisele faasitud servaga tasa ja kasutada telliskivi müüri ladumise põhimõtet. Moodustub pehme joonega kena müür, mida peab kindlasti siduma. Selleks sobivad hästi bambusvaiad. Rääkides mitme pätsi kõrgusest peenrapiirdest, tasub meeles pidada, et rabataimed ei vaja oma kasvuks üle 20 cm pinnast. Seega võib peenra rajamisel kõrgema osa alla täiteks ladestada oksarisu või muid aiajäätmeid.

Peenra täitena võib kasutada rabast toodud-ostetud pinnast või poes müüdavat rodoturvast. Freesturba soetamisel tasub jälgida, et turvas oleks võimalikult jämeda fraktsiooniga, mis tagab piisava õhustatuse ning turvas tiheneb aeglasemalt. 

Rabaaia rajamisel tuleks turvast kühveldada peenrasse nii, et moodustub väike küngas. Sellisel juhul on vaja rabaaeda lisada uut turvast tunduvalt hiljem. Turbasse võib segada männikoort või männimetsa alust kõdu. Nendes sisalduvad mikroorganismid loovad rabataimede kasvuks soodsad tingimused. 

Tavaliselt on freesturvas ostes väga kuiv. Turbaaeda turvast lisades tuleb turvast pidevat kasta ja segada.  Selleks tööks varuge aega ja kannatust, sest turba korralikult kastmine võtab päris kaua aega. Kindlasti peab turvas aga peale kastmist ühtlaselt niiske olema. 

Viimaseks tähtsamaks tööks on taimede istutamine. Vahetult rodotaime istutusauku peaks aga kindlasti lisama rododele ja okaspuudele mõeldud mulda. Enne istutamist pange taimed kindlasti veega ämbrisse ligunema seniks, kuni enam õhumulle ei tõuse ning juurepall on veest küllastunud. 

Oluline on veel teada, et taimede juurekael ei tohi istutamisel mingil juhul jääda sügavamale pinnasesse kui ta potis oli. Pärast istutamist tuleb turba pind katta koorepuru multšiga ja veel korra üle kasta.

Edasine hooldus seisneb kastmises, väetamises ja õitsenud õienuppude ärakorjamises.

Kasta oleks muidugi hea vihmaveega, kui selle kogumiseks võimalus on. kui ag apole, siis kasutatakse vee pehmendamiseks väävel-, fosfor-, oblik-, sidrun- või äädikhapet.
Et määrata vajaliku happe hulk, tuleb kindlaks teha vee karedus. Eristatakse karbonaatset ehk ajutist karedust, mis tekib vees kaltsiumi ja magneesiumi karbonaatide liia tõttu ja mittekarbonaatset ehk püsivat karedust, mida põhjustavad kaltsiumi ja magneesiumi sulfaadid, kloriidid jt. soolad. Mõlemad veekaredused, mis moodustavad üldise vee kareduse, mõõdetakse saksa kareduse kraadides. 1 kraad tähendab, et 1 liitris vees on 10 g CAO või 1,19 g MgO. Vee kareduse astet määratakse järgmiselt: kuni 10 – vesi on pehme, 10-20 keskmine, üle 20 kraadi kare vesi.
1 kraadi võrra kareduse alandamiseks (1m3 vett) tuleb võtta 10 ml kontsentreeritud väävelhapet või 22,5 g oblikhapet. Karedust saab alandada ka lihtsamalt, 1 m3 vee kohta tuleb võtta 0,5-1,0 kg peenestatud turvast (pH 3-3,5) ja segada ning jätta ööpäevaks seisma.

Väetada on optimaalne kaks korda – mais enne õitsemist ja juuni lõpus peale õitsemist. Juulis ja hiljem väetamine võib panna taime kasvatama pikki võsusid, mis ei jõua enne sügist puituda, ning siis võib külm taime kahjustada. Õienuppude ärakorjamine säästab taime energiat seemnete kasvatamisest, võimaldades selle asemel jõudsamalt õitseda.

Talvel külma eest katmine sõltub taime külmataluvusest, mida tasub taimede valikul arvestada.
Juhul kui turbapeenar on rajatud päikeselisele kasvukohale on vaja aga taimi kaitsta kevadise päikese eest. Põhjus peitub külmunud pinnase ja päikese käes kuumenevate lehtede kontrastis – päikese käes soojenevad lehed tahaks juba ärgata ja niiskust eritama hakata, aga juured on veel jääs ega anna niiskust üles.

Mõne aasta möödudes on taimed suureks kasvanud ja peenrapiirded kenasti sammaldunud. Ja mis peamine – rabaaed  ei vaja pidevat rohimist ja hooldust, aga pakub meile tervistavat värsket õhku ja lummavat ilu.

Rodopeenar on üpris paindlik ja muutumises olev elupaik. Põõsaste kasvades on võimalik taimi ümber istutada ning peenra kujundust muuta, andmaks põõsastele rohkem ruumi või muutes nende asukohta valgusrežiimi suhtes. Eraldatud pinnasega peenardes annab see võimaluse noori taimi alguses väiksemas peenras tihedamalt istutada ning hiljem korrigeerida.

3. Sobilike taimede nimistu

4. Kokkuvõte

Kuna turbapeenra rajamine on viimastel aastatel suurt populaarsust kogunud, siis on seda ka päris palju kajastatud. Leidub nii artikleid kui videosid
Valisin need materjalid, mille on koostanud kogemustega aednikud, nt Mihkel Saar, kellel on koduaias Eesti suurim isiklik rodode kollekstioon.

5.  Ahhaa efekt

Midagi päris uut ma teada ei saanud, kuna olen turbapeenra rajamisega varem kokku puutunud ja seega juba eelnevalt materjalidega tutvunud. 

6. Kasutatud materjalid

- http://www.vaskanarbik.ee/Rabaaia-rajamine

- http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936

- http://www.rodoaed.ee/rododendronite-peenra-rajamine/

- http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1126

Istutusalade hooldamine

EESTIKEELNE NIMI	LADINAKEELNE NIMI	ÕITSEMISE AEG	LÕIKAMISE AEG	TAGASILÕIGATAVA OSA PIKKUS
Jaapani ebaküdoonia	Chaenomeles japonica	Mai-juuni	Kohe pärast õitsemist**      v.a kui on soov sügisel vilju korjata, siis lõigata need oksad alles järgmisel kevadel välja	lõigata terve oks maapinna lähedalt maha
Puishortensia	Hydrangea arborescens	Juuni-september	Kohe pärast õitsemist*	lõigata terve oks maapinna lähedalt maha
Värd-forsüütia	Forsythia intermedia	Aprill	Kevadel, peale õitsemist**	lõigata maani maha või tugeva üheaastase külgvõrse peale
Harilik kikkapuu	Euonymus europaeus	Mai	Kevadel-suvel**	lõigata maani maha või tugeva üheaastase külgvõrse peale, võib kujundada ka puuks – siis eemaldada alumised oksad
Kuldsõstar***	Ribes aureum	Mai	Kevadel-suvel**	lõigata maani maha või tugeva üheaastase külgvõrse peale
Magesõstar***	Ribes alpinum	Mai	Kevadel-suvel**	lõigata maani maha või tugeva üheaastase külgvõrse peale
Villane lodjapuu***	Viburnum lantana	Mai-juuni	Kevadel-suvel**	peale õitsemist lõigata ära  õisikud koos võrsetippudega, vanemad oksad lõigata maani maha või tugeva üheaastase külgvõrse peale
Kaunis veigela	Weigela florida	Juuni	Kevadel-suvel**	lõigata maani maha või tugeva üheaastase külgvõrse peale
Läikiv tuhkpuu***	Cotoneaster lucidus	Juuni	Kevadel-suvel**	lõigata maani maha või tugeva üheaastase külgvõrse peale
Aedhortensia	Hydrangea paniculata	Juuli-september	Kevadel-suvel**	lõigata maani maha või tugeva üheaastase külgvõrse peale
Tõmbilehine viirpu***	Crataegus laevigata	Juuni	Kevadel-suvel**	lõigata maani maha või tugeva üheaastase külgvõrse peale

·         * Kevadel ja suvel õitsevad põõsad, kes annavad kõige ilusamaid õisi eelmisel aastal kasvanud võrsetel.
Pärast õitsemist lõigata võimalikult palju äraõitsenud oksi maani maha. Noorel põõsal eemaldada enam-vähem kõik õitsenud oksad, vanemal umbes kolmandik. See soodustab järgmisel aastal õitsevate noorte okste kasvu. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad. Ei tohi kärpida okste latvu, sest siis hakkab põõsas liialt harunema ja muutub nn luuaks, ka ei teki siis talle iseloomulikke rikkalikult õitsevaid kaarjaid oksi.

·         **Põõsad, kellel arenevad õiepungad kaheaastaste ja vanemate okste lühikestel külgvõrsetel.
Igal aastal või kahe aasta tagant lõigata välja vanemaid harunevaid oksi – lõigata maani maha või tugeva üheaastase külgvõrse peale.

·         ***Hekina kasvatamisel lõigatakse vormi tavaliselt  juunis ja augustis  kui uued kasvud on hekile ettenähtud piiridest 2...3 sõlmevahe ulatuses välja kasvanud.

KASUTATUD MATERJAL

1. Tungal, I. Ilupõõsad, Kodukiri.

2. http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21

3. Sarapuu, H. Puud ja põõsad haljastuses. Tallinn Valgus, 1983.

Lillepeenra rajamiseks ja hooldamiseks vajalike tööriistade ja materjalide kataloog

PEENRA RAJAMINE
Tööriista nimi		Tööd	Kasutamise aeg		Põhjendus		Pilt
Märkimistokid + nöör, isetehtud		Peenra piirjoonte mahamärkimine pinnasele	Sügisel või kevadel		Ei ole kaubanduses kohanud, seetõttu kasutan isevalmistatud versiooni. Nõõr peab olema mitteveniv.
Kaevamislabidas, Fiskars. Kaal: 2250 g. Pikkus: 1278 mm.		Maa ettevalmistamine (murukamara eemaldamine, pinnase läbikaevamine)	Sügisel või kevadel		Vastupidav keevitatud kinnitus, piisavalt raske, pikema varrega, mugav plastikust kate kaitseb külma eest.
Aiahark Fiskars. Kaal: 1375 g. Pikkus: 1130 mm.		Umbrohujuurte väljaraputamine	Sügisel või kevadel		Kerge hark pinnase kultiveerimiseks, karastatud alumiiniumist vars on kaetud plastkattega, karastatud boorterasest harud.
Aiakäru ühe rattaga, tsingitud, 85 l		Umbrohujuurte, uue mulla, komposti jne transportimine	Sügisel või kevadel		Olen kasutanud ja rahul –plastikust kärud ei ole nii vastupidavad, suurema mahutavusega kärusid on liiga raske lükata.
Universaalreha Fiskars  Kaal: 270 g. Pikkus: 175 mm. Laius: 410 mm. + Rehavars Fiskars.  Kaal: 350 g. Pikkus: 1600 mm.		Peenra kujundamine ja tasandamine	Sügisel või kevadel		Olen kasutanud ja on hea reha riisumiseks ja pinnase tasandamiseks, toed on kergesti eemaldatavad ja lisatavad. Rehavars on universaalne, st saab kasutada mitmete rehaotsikute juures ja varustatud riputusavaga.
Grilltikk, puidust		Külvi- või  istutusvagude märkimine	Sügisel või kevadel		Hea ridu markeerida ja tehtud külviridu tähistada.
Aiakäärid Gardena.  Lõike diam: max 20 mm		Taimede varte ja juurte kärpimine (nt vigastatud osade eemaldamine)	Sügisel või kevadel		Minu lemmikkäärid. Vaheliti liikuvate teradega, lukusti ja randmerihmaga. head kasutada ja kestvad.  Seevastiu Fiskarsi analoogid on osutunud mittevastupidavateks.
Püsikute toed, metallist või puidust		Toestamine	Kevadel		Hea paigaldada kui taimed on veel väikesed, hiljem kasvavad tugedest läbi ja üle, ning toed ei jää paistma.
Suvikute toed, bambusest		Ronitaimede toestamine	Kevadel		Olen neid kasutand nt püramiidjate tugede ehitamiseks lillhernestele ja vanikkuljustele.
Sibullillekorv		Sibulate mahaistutamine	Sügisel või kevadel		Plastikust valmistatud sibullillekorv takistab närilistel lillesibulaid ära söömast. Sellega on hea ka sibulaid paigutada, nii et lsordid ei läheks peenras omavahel segamini ja hiljem on ka hea sibulaid üles võtta.
Aiavoolikukomplekt Gardena + metallist pihustuspüstol Gardena		Taimede kastmine	Sügisel või kevadel		Kvaliteetne ühendusvooliku komplekt voolikupoolide ja –kärude ühendamiseks kraaniga. Voolikut saab hõlpsalt ühendada Gardena System liitmikega. FLEX voolik on 150 cm pikk, läbimõõt 13 mm (1/2”) ja talub rõhku kuni 25 bar´i.  Kiire ja mugav trumlite ja poolide ühendamine kraaniga. Olen kasutanud ka odavamaid voolikuid, kuid need keerduvad krussi ja ei ole eriti mugavad kasutada, lisaks hakkavad liitmikud pikapeale lekkima. Seepärast eelistan Gardena süsteeme. Olen kasutanud ja minu lemmik on käepärane ja praktiline pihustimudel, millel on toekas metallist ja plastist konstruktsioon ning vastupidav pihustipea ja neli eri pihustijoa valikut, on mõeldud mitmesuguste kastmis- ja puhastustööde jaoks. Valida saab vihmutusjoa, mullijoa, tugeva joa ja lehvikjoa. Lisaks pihustijoa valikule saab ühtlaselt ja sujuvalt reguleerida ka veejoa tugevust. Joa valikut ja vee kogust saab vastavalt vajadusele reguleerida. Tänu optimaalsele kaalujaotusele ja pehmetele plastdetailidele on Gardena Premiumi multifunktsionaalset metallist pihustuspüstolit väga käepärane hoida. Ergonoomilise impulsspäästikuga on kerge pihustamist alustada. Pikemaks kasutamiseks saab päästiku lukustada ja kastmine on mugav, nuppu ei pea kogu aeg suruma. Pakub kastmiseks rohkem võimalusi.
Peenrapiire, puidust või kivist või muust looduslikust materjalist, modernses aias ka metallist		Peenra eraldamine murust (sillutatud alast)	Sügisel või kevadel		Vastavalt aiastiilile puitlaudadest, prussidest, pakkudest vms, ka paekivist/maakivist,/tellistest/muust looduskivist, turbaplokkiest jne piirded.  Ei kannata plastikust piirdeid, need muutuvad aja jooksul pleekunuks, rabedaks ja kerkiad maa seest välja.
Katteloor		Niiskuse hoidmine külvidel, kaitse kevadiste öökülmade eest	Kevadel, suvel		Katteloori kasutamine vähendab ilmastikust tingitud riske.
PEENRA HOOLDAMINE
Poolkuuraud Gardena Combisystem + alumiiniumvars Combisystem	Peenraservade hooldamine			Hooaja vältel vastavalt vajadusele		Sobib väga hästi sirge muruserva loomiseks, nii et peenrad on murust selgelt eristatud.  Poolkuukujuline, karastatud ja teritatud teras võimaldab lihtsalt teha nii labida- kui ka lükkamistööd. sobib kõigi Gardena combisystemi vartega. 25-aastane garantii.
Väikereha Gardena Combisystem Töölaius: 12 cm	Varise, lehtede, kitkutud umbrohu eemaldamine peenralt			Kevadel ja sügisel		Valmistatud kõrgkvaliteetsest terasest. Combisystem toode - saab kasutada ka pika varrega, mis säästab töötamisel selga ja laiendab liikumist  tööalal.
Käpp-kobesti Gardena combisystem	Pinnase kobestamine			Hooaja vältel vastavalt vajadusele		Valmistatud kõrgkvaliteetsest terasest. Töölaius: 7 cm Comisystem toode - saab kasutada ka pika varrega, mis säästab töötamisel selga ja laiendab liikumist  tööalal.
Istutuskühvel, metallist	Umbrohtude juurimine, lillesibulate ülesvõtmine			Hooaja vältel vastavalt vajadusele		Olen harjunud kasutama sarnast metallist istutuskühvlit, plastikust kühvlitega kogemus puudub.
Labidas Fiskars, Kaal: 1175 g. Pikkus: 1130 mm.	Multši või komposti lisamine, taimede jagamine			Hooaja vältel vastavalt vajadusele		Teravaotsaline, kerge kaaluga, kergemateks töödeks, karastatud alumiiniumist vars on kaetud plastikuga, karastatud boorterasest laba, käepide on kaetud mugava kattega.
Aiakäärid	Vigastatud või närbunud taimeosade eemaldamine			Hooaja vältel vastavalt vajadusele		Vt eespool	Vt eespool
Aiavoolikukomplekt	Taimede kastmine			Hooaja vältel vastavalt vajadusele		Vt eespool	Vt eespool
Aiaprits Stihl, 5-liitrise mahutiga Kasutatud kirjandus: 1. www.aiakubad.ee 2. www.hansaplant.ee 3. www.hansaplant.ee 4. www.gardena.ee 5. www.farron.ee	Seenhaiguste ja kahjurite tõrjumine			Hooaja vältel vastavalt vajadusele		Kodukasutajale sobiv prits. Teleskooptoruga ja täiendava lehvikjoa pihusti düüsiga., transpordirihm õlal kandmiseks, rõhu näidikuga, vedeliku nähtavus koos näidikuga, täitmise ava lihtsalt avatav ja mahakallamiskindel.