pühapäev, 16. november 2014

Suvelilled

1. Suvelillede SWOT analüüs




2. Seemnete töötlemine ja kihitamine

a) Seemnete skarifitseerimine on seemnete mehaaniline, keemiline või temperatuuriga töötlemine, selleks, et vigastada seemnekesta ja seeläbi saavutada selle poolt vee ja gaaside läbilaskmine.
Skarifitseerimine on vajalik idanemise kiirendamiseks, nt kui seemnekest on liialt paks või kui soovitakse puhkeperioodi katkestada.

b) Seemnete stratifitseerimine on kunstlike temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimide loomine (looduslike tingimuste imiteerimine), soodustamaks seemnete idanemist ja tõusmete ilmumist.
See on vajalik pika puhkeperioodiga liikide puhul n.ö seemnete järelvalmimiseks (selle kestel lagunevad seemnes kasvu pidurdavad ained).


3. Suvelillede seemneline paljundamine

Suvelillede paljundamine seemnetega on soodne (seemneid saab taimelt enamasti tasuta koguda ja ühel taimelt võib saada väga palju seemneid, kuna seemned on väikesed, siis on ka nende transport on odavam). Seega saab taimi massiliselt paljundada.
Ka on seemnest kasvatatud taimel tugevam juurekava kui vegetatiivselt paljundatud taimel. Kuid seemnest saab paljundada vaid liike ja üksnes mõningaid aedvorme/sorte.
Seemnest paljundatud taim on geneetiliselt tervem ja tagab loodusliku varieeruvuse (väga oluline sortide aretamisel).

Seemenelist paljundamist ei saa kasutada enamike sortide puhul, ning ka siis mitte, kui taim Eesti tingimustes ei vilju või ei ole seeme idanemisvõimeline.
Mõningatel juhtudel on seemneline paljundamine liiga aeganõudev, ka siis tasuks eelistada vegetatiivset paljundamist.

Seemnetega paljundamiseks on vaja esmalt koguda seemned, need puhastada ja säilitada valitud liigi jaoks sobivatel tingimustel (hoida jahedas ja külmas ruumis, külvata kohe või stratifitseerida).
Enne külvi on võib osutuda vajalikuks seemnete töötlemine (skarifitseerimine, puhtimine või granuleerimine). Seejärel tuleb valida külvikoht (lava, katmikala, aknalaud) ja see ettevalmistada (otustada kas külvata kasti, kassett, potti jne).
Järgneb külvamine ise, mille käigus tuleb järgida antud liigile sobivat külvisügavust ja tihedust,
Külvijärgne hooldamine seisneb õige temperatuuri ja õhuniiskuse tagamises, kastmises,
Kui taimed on tärganud ja jõudnud idulehtede faasi, tuleb need pikeerida - ümberistutada koos juureotsa kärpimisega. Pikeerimine parandab taime valgustatuts ja juurte kasvu (sunnib neid harunema).
Lõpuks tuleb taimed potistada ehk pottidesse ümberistutada (kui taim on piisavalt suur).


4. Kasutatud allikad

1. Ninn, E. On viimane aeg hakata mõtlema suvelillede peale. Tarbija24, 2012.
http://tarbija24.postimees.ee/783034/on-viimane-aeg-hakata-motlema-suvise-lillepeenra-peale

2. Otsus, A. Puittaimede paljundamine, Luua Metsanduskool, 2005.

3. Teras, R. Seemnest suureks, Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 2009.

4. Tooding, S. Taimede paljundamine, Maalehe Raamat, Print Best.





2 kommentaari:

  1. Milline võiks olla külviruumi sobilik temperatuur?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Optimaalseim temepratuur idanemiseks on +18 kuni +25 kraadi

      Kustuta