Köögiviljad ja maitsetaimed

1. Perekond Lavendel / Lavandula

Huulõieliste sugukond

Pilt pärineb: http://en.wikipedia.org/wiki/Lavandula_angustifolia#mediaviewer/File:Lavandula_angustifolia_-_K%C3%B6hler%E2%80%93s_Medizinal-Pflanzen-087.jpg

BOTAANILINE ISELOOMUSTUS

Lavendel on igihaljas aromaatne 50-60 cm kõrgune poolpõõsas, vars on alt puitunud.

Kitsad lehed on harilikult hallikasrohelised, sageli hambulised, mõnedel liikidel ka sulgjaslõhised. 

Õite värvus erineb oma intensiivsuselt ja aroomilt. Sinised või violetsed õied asetsevad harilikult tähkjates õisikutes, vili koosneb neljast pähklikesest. Õitseb juunist külmadeni.

Looduses leidub ca 28 liiki, mis kasvavad peamiselt Vahemeremaades. Vähem esineb lavendleid Kagu-Aasias ja Kanaaridel. Looduslikult kasvavad nad kuivadel kivistel aladel. 

Lavendlitele meeldib soe ja päikesele avatud kasvukoht. Nad vajavad vett hästi läbilaskvat pinnast, mis ei oleks väga viljakas, vaid pigem lahjem. 

KASVATAMINE

Paljundatakse seemnetega, vanade puhmaste jagamisega või pistikutega. 

Seemnete idanevus säilib 3 aastat, külvatakse märtsis katmikalale, tõusmed tärkavad 14…21 päeva pärast külvamist. 

Taimi on soovitav ette kasvatada ning istutada avamaale juuni algul vahekaugusega 35…40 cm. 

Vegetatiivne paljundamine toimub kevadel. Vajab talvekatet, milleks sobivad kuuseoksad.

Õisi kogutakse alates teisest kasvuaastast. Lavendleid kärbitakse ja lõigatakse tagasi kohe pärast õitsemist.

AJALOOST

Sajandeid on lavendlit kasutatud kire sütitajana ning teda loetakse afrodisiaakumiks. Lavendliga saab ravida unetust, närvilist magu, ärritust, puhitust, koolikuid ja depressioonist tekitud peavalusid. Paljud tänapäeva taimetargad kasutavad lavendlit migreeni ja isegi menopausist tingitud ärrituste raviks. Hispaanias juuakse lavendli teed diabeedi ning insuliini resistentsuse korral ravielemendina. 

Lavendlil on meeldiv lõhn kuid mõrkjas maitse. Meelitab ligi liblikaid. 

KASUTAMINE

Lavendel on hästi aromaatne, rahustav ja lisaks kõigele muule saab lavendli õisi kasutada ka küpsetistes, kreemides, gurmee roogades, teha teed, tinktuure jpm.

Õitest valmistatud droogi soovitatakse kui nõrka rahustit ja kui spasmolüütilist vahendit migreeni, neuralgia ja närvilisusest põhjustatud südamehäirete korral. 

Piirituses lahustatud eeterlikku õli kasutatakse välispidiselt reumaatiliste valude vaigistamiseks. Õitest tehakse aromaatseid ravivanne. 

Oksi ja õisi pannakse kappidesse ja laegastesse koide tõrjeks. 

Maitseainena sobivad lehed ja õiepungad koos piparrohu, tilli ja salveiga rohelistele salatitele, kala- ja ulukisuppidele, kalale ja praetud lihale. 

SORDID

Tuntuim liik on kitsaste hallroheliste lehtedega poolpõõsas tähkjas lavendel (L. angustifolia). 

Pilt pärineb: http://www.zelen.cz/detail_galerie_rostlin/Lavandula_angustifolia_levandule_lekarska

Tuntumad sordid on: ’Alba’ – valgete õitega; ’Beetchwood Blue’ – aeglasekasvuline lühikeste varte ja siniste õitega; ’Folgate’ – keskmise kõrgusega, heledate hallikasroheliste lehtedega ja säravsiniste õitega; ’Hidcote’ – tihkete violetsete õiekobaratega; ’Imperial Gem’ – kitsad hallid lehed ja sügavlillad õied; ’Lodden Blue’ – hõbelevate lehtede ja sügab sinilillad õied; ’Martha Roderick’ – kompaktse kasvukujuga, rohekashallid lehed ja säravalavendlivärvi õied; ’Munstead’ – madalakasvuline sort, kasutatakse haljastuses ääristamiseks; ’Rosea’ – roosad õiekobarad; ’Royal Purple’ – kõrge kasvuga, kitsad hallid lehed, sügavlillad õied.

2. Kaalikas / Brassica napus L. em. Metzg. subsp. napobrassica 

Ristõieliste sugukond

Pilt pärineb: http://www.rodoaed.ee/kaalika-kasvatamine-kaalika-vitamiinid-mineraalid-ja-raviomadused/

BOTAANILINE ISELOOMUSTUS

Kaalikas on kaheaastane taim, kuulub ristõieliste sugukonda esimesel aastal moodustub lehekodarik ja juurvili, teisel aastal 1-1,5 m kõrguse õisikuvarre.

Lehed on enamasti sügavalt lõhestunud, pikarootsulised, hallikas- või sinakasrohelised, vahakirmega kaetud.

Vili on kõder, seeme säilib 4-5 aastat. Kaalikas ei kuulu sügavajuureliste taimede hulka.

Juurvili on lapiku või lapik-ümariku kujuga, juurvilja moodustumine algab 35-40 päeva pärast tõusmete ilmumist. Suurem osa juurviljast kasvab tavaliselt mullast välja. Koore maa-alune osa on kollane, maapealne osa hallikas- või kollakasrohelise  või violetja värvusega. Juurvili on tihke, normaalsetes tingimustes kiududeta.

KASVATAMINE

Mullastiku suhtes ei ole kaalikas nõudlik, eelistab keskmise raskusega liivsavi või savimuldi, sest need on niiskemad. Saab kasvatada ka soomuldadel. Liivased ja rähksed mullad ei sobi. Optimaalne pH 5,5-6,5, kasvab ka hästi nõrgalt happelistel muldadel. Vastlubjatud või leeliselise reaktsiooniga muldadel võib kaalikas niiskusepuudusel kannatada boorivaeguse all, mis põhjustab juurvilja klaasistumist. 

Kaalikat kasvatatakse kartuli või kurgi järel, sest värske sõnnikuga väetamine mõjub kaalikale halvasti, juurviljad on koreda viljalihaga, seest õõnsad, kehva maitsega. Eelviljadeks ei sobi ka ristõielised, sest nii levib nuuter. Väetada kompleksväetistega, hoiduda tuleks lämmastikväetistega liialdamast, sest sel juhul halveneb juurikate kvaliteet.

Kasvukohale võib külvata esimesel võimalusel, sügiseseks tarbimiseks ja talviseks säilitamiseks tehakse külvid tavaliselt maikuu teisel või kolmandal dekaadil. Reavahe 50-60 cm, taimede vahe reas 15-20 cm, külvinorm 0,8-1,2 kg/ha kohta, külvisügavus 1,5-2 cm. Kaalikas tärkab 4-6 päevaga. Istikute kasvatamiseks kulub 30-40 päeva, neil peaks olema 4-5 pärislehte. 

Kasvukohale istutamisel tuleb jälgida, et istikud satuksid istutamisel samale sügavusele, kui nad kasvasid kassettides. Sügavale istutatud või madalale istutatud taimed ei anna soovitud saaki. Peale istutamist tuleks taimi kasta.

Kasvuaegne hooldamine seisneb mulla kobestamises, harvendamises, umbrohtude hävitamises, kahjurite tõrjes. Kasvukohale külvatud kaalika puhul tuleb jälgida maakirpude levikut, vajadusel kasutatakse keemilist tõrjet. Reavahesid tuleb kasvuperioodil harida 2-3 korda. Oluline on mullakooriku purustamine, sest kaalikas vajab kasvuks õhurikast mulda Harvendada  juba idulehe faasis, teist korda siis, kui taimel on 4-5 pärislehte.

Pealtväetada ei ole vaja. Kahjurite (kaalikakärbse, maakirbu) korral on vajalik rakendada õigeaegset tõrjet. 

Soojuse suhtes on kaalikas vähenõudlik. Tõusmed taluvad öökülmi -2º  , täiskasvanud taimed -4º kuni -5º C. Optimaalne temperatuur kasvuks ja arenguks +15 kuni+18º C. Põud vähendab saaki.

Niiskuse suhtes on kaalikas nõudlik, põud vähendab saaki. Põuasel ajal tuleb kasta, muidu kasvavad halvamaitselised juurviljad. Ühe osa kuivaine moodustamiseks kulutab ta kuni 600 osa vett. Kavalguse suhtes on kaalikas võrdlemisi nõudlik.

Ülemäära kõrge temperatuur ja madal õhuniiskus takistab kaalika kasvatamist.

AJALOOST

Väidetakse, et kaalikas on vana kultuurtaim, pärineb Vahemere maadest  ja oli tuntud juba vanadele kreeklastele ja roomlastele. Kaalikas on päästnud paljusid Euroopa maade inimesi näljahädast. Kartuli tulekuga on kaalika kasvatamine oluliselt taandunud. Euroopas viljeldakse kaalikat Suurbritannias, Skandinaavia- ja Baltimaades, Venemaa põhja- ja loodepiirkondades.  Eestis kasvatatakse kaalikat võrdlemisi palju.

   

KASUTAMINE

Kaalika paksenenud juuri (juurvilju) kasutatakse toiduks, nendes esineb nii mineraalaineid kui vitamiine. C-vit. sisaldus on kaalikas juurviljadest kõige suurem, säilitamisel on kaod väikesed. Suhkrutest sisaldab kaalikas glükoosi ja fruktoosi. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset väävlisisaldusega eeterlikud õlid. Kollase  värvuse kaalika juurvilja viljalihale annavad karotiinid, sealhulgas beetakarotiin. Kaalikat kasutatakse keedetult, küpsetatult, hautatult jne.    

Talviseks säilitamiseks koristatakse kaalikas enne tugevate öökülmade saabumist. Kuigi kaalikas ei ole külmaõrn, võivad juba  -3 kuni- 4º C kestvad öökülmad halvendada juurviljade säilivust. Saaki koristatakse septembri lõpul, oktoobri algul. Koristatakse kombainiga või käsitsi. Pealsed lõigatakse maha nii., et juurviljale jäävad 1-1,5 cm pikkused lehevarre tüükad. Saak 35-50 t/ha . Säilitatakse 0 kuni+1º C relatiivne õhuniiskus 90-95%.

SORDID

Pilt pärineb: http://www.plantpost.eu/product/n/Kaalikas-'Ruby'/pid/3842/bid/5968

Kaalika sortide valik ei ole kuigi suur ja on püsinud sama paljude aastate vältel.

'Krasnoselskaja' - Vene päritolu rahvaselektsiooni sort. Juurvili lapikümar või lapik. Koor maapealsel osal hallikasroheline, alumises osas kollane. Viljaliha kollane. Kasvuaeg tõusmetest tehnilise küpsuseni 110-120 päeva. Juurvilja keskmine mass 0,7-1,2 kg. Sobib säilitamiseks.

'Kohalik sinine' - Eesti päritolu rahvaselektsioonisort. Juurvili ümara või lapikümara kujuga. Koor maapealsel osal violetjas, alumises osas kollane. Viljaliha kollane. Kasvuaeg mõnevõrra lühem kui sordil 'Krasnoselskaja'. Juurvilja keskmine mass 0,5-0,9 kg. Keskmise säilivusega.

'Õunkollane' - Läti päritolu sort. Juurvili lapikümara kujuga. Koor maapealsel osal kollakasroheline, alumises osas kollane. Viljaliha kollane. Juurvilja keskmine mass 0,8-1,0 kg. Hea säilivusega.

'Kõpu' - Eesti päritolu rahvaselektsiooni sort. Juurvili lapikümara kujuga. Koor maapealsel osal hallikasroheline violetse varjundiga, alumises osas kollane. Viljaliha kollane. Juurvilja keskmine mass 0,7-1,2 kg. Hea säilivusega.

'Östgöta II' - Rootsi päritolu varajane sort. Juurvili lapikümara kujuga. Koor maapealsel osal hallikasroheline, alumises osas kollane. Viljaliha kollane. Hea säilivusega.

'Globus' - Varajane ümara kujuga kaalikasort. Kollakasrohelise koorega, sisu intensiivse kollase värviga. Hea säilivusega. Soomes üks peamistest kaalikasortidest.

3. Kasutatud kirjandus

- Kummaline lavendel - milleks kasutada. http://www.hingepeegel.ee/alternatiivravi/kummaline-lavendel-milleks-kasutada/

- Lavendel. https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/101

- Uurman, K. Maitsetaimed. e-Õppe Arenduskeskuse Moodle (ver 1.9.9+), 2010.

- Meensalu, L. Kaalikas Aias ja Köögis, Maalehe Raamat, 2005

- Kaalikas.  http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kaalikas#.VNd6VPmUfBs